Kliimanõukogu

Kliimanõukogu koosneb 17 teadlasest ja valdkondlikust eksperdist, kes nõustavad kliimaseaduse ettevalmistamisel valitsust, riigikogu, ministeeriume ja huvirühmi. Nõukogu on sõltumatu oma tegevuses ja seisukohtade kujundamises. Kliimanõukogu jääb aktiivseks ka pärast kliimaseaduse jõustamist, et seirata eesmärkide täitmist ja anda jooksvalt soovitusi valitsusele.

See blogi kajastab kord nädalas erinevate Kliimanõukogu nõukogu liikmete mõtteid, arvamusi ja nägemusi kliimamuutustega kaasnevate väljakutsete, vajaduste ja võimaluste teemadel.

  • Grete Arro: noored peegeldavad end ümbritsevat keskkonda

    Haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro aitab Kliimanõukogu liikmena mõtestada seda, mismoodi inimesed mõistavad kliimamuutusi ja milline on nende valmisolek ühiskondlikeks muutusteks. Hiljutine keskkonnateadlikkuse uuring näitab aga, et noorte teadlikkusega on lood täbarad. Mida olukorra parandamiseks ette võtta, selgitab Arro lähemalt. 2023. aasta detsembris  9. ja 12. klassi õpilaste seas läbi viidud uuring näitas, et 69% […]

    Jätka lugemist


  • Ants-Hannes Viira: toidusüsteemi kliimajalajälje vähendamine pakub väljakutseid

    Maaelu Teadmuskeskuse põllumajandusuuringute osakonna juhataja Ants-Hannes Viira aitab Kliimanõukogus mõista ja mõtestada, kuidas põllumajandus ja toidutootmine kliimaeesmärkide saavutamisega toime tuleb. Milliste väljakutsetega seisab sektor silmitsi ning kuidas neid lahendada, selgitab Viira lähemalt. Kliimapoliitika põllumajanduses Igale majandussektorile selge sihi ja vahe-eesmärkide andmine kliimaneutraalsuse suunas liikumiseks on üks kliimaseaduse eesmärke. Kliimapoliitika on seadnud eesmärgi, et põllumajandus üheskoos […]

    Jätka lugemist


  • Kliimanõukogu ei poolda kliimaseaduses seni plaanitust rangema eesmärgi võtmist

    Kliimaseaduse loomist nõustav ekspertkogu, kliimanõukogu sai ülevaate Taltechi teadlaste koostatud süsinikueelarve uuringu esialgsest versioonist, arutas tööstuse ja energeetika töörühmade sisendi üle ning soovitas mitte rakendada rangemat kliimaseaduse eesmärki. Kliimanõukogule tutvustatud süsinikueelarve uuring näitas, et Eesti lähema kümne aasta kliimaeesmärgid peaksid olema seni plaanitust ambitsioonikamad selleks, et anda omapoolne õiglane panus ülemaailmsesse eesmärki hoida kliimasoojenemine alla […]

    Jätka lugemist


  • Tõnis Arjus: Kuidas hästi planeeritud linn aitab loodust säästa

    Arhitekt ja kestliku elukeskkonna ekspert Tõnis Arjus seisab Kliimanõukogus selle eest, et maakasutuse ja laiemalt ruumiplaneerimise küsimustega oleks kliimaseaduse väljatöötamisel igati arvestatud. Millised on aga valdkonna kriitilisemad mured ja mida head toob tulevik, kirjeldab Arjus lähemalt. Mis on meie (linna)pildis valesti? Kui rääkida elukeskkonnast, siis peame mõistma, et see keskkond, mis on hea kliimale, on […]

    Jätka lugemist


  • Grete Arro: Vastuste andmise asemel võiksime proovida istutada inimestesse küsimusi

    Haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro aitab Kliimanõukogu liikmena mõtestada seda, mismoodi inimesed mõistavad kliimamuutusi ja milline on nende valmisolek ühiskondlikeks muutusteks. Kuidas aga inimestele neid tõdesid ja teadmisi edasi viia, selgitab Arro lähemalt. Eestis on jätkuvalt palju neid inimesi, kelle käitumise põhjal jääb mulje, nagu nad arvaksid, et kliima kütmine on neile kasulik. Teadlased, haridusasutused […]

    Jätka lugemist


  • Kaspar Oja mudelipõhised järeldused emissioonide ja majanduspoliitika kohta

    Kliimanõukogu aruteludes tuuakse sageli probleemina välja andmete puudust. Poliitikud peavad tegema väga suure mõjuga valikuid ja otsused peavad olema informeeritud ning põhinema analüüsil. Andmeid ja mõjuanalüüse aga napib. Kliimanõukogu esimees, Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja koostas mudeli, mis võib olla üheks sisendiks selliste otsuste tegemisel.  Mudel on esialgne, mistõttu jääksin seda kasutades siiski üldiste järelduste […]

    Jätka lugemist


  • Tõnis Arjus: Kliimanõukogu väärtus seisneb debati rikastamises

    Juba kliimaseaduse väljatöötamise alguses oli selge, et lisaks eri huvidega osapoolte argumentidele peab kuulda olema ka sõltumatute ekspertide häält. Selleks loodi Kliimanõukogu, mis koonseb teadlastest ja valdkondlikest tipptegijatest ning mille liige Tõnis Arjus räägib lähemalt, kuidas tema esindataval elukeskkonna ja ruumiplaneerimise valdkonnal protsessis on läinud. Mida me kliimanõukogus teeme? Kliimanõukogule – nagu nimigi viitab – […]

    Jätka lugemist


  • Kliimanõukogu uueks juhiks valiti Kaspar Oja

    Kliimaseaduse ettevalmistamisel valitsust, riigikogu, ministeeriume ja huvirühmi nõustav kliimanõukogu valis eilsel koosolekul liikmete ettepanekul nõukogu uueks juhiks Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja, asejuhina jätkab ökoloog ja loodusteadlane, Tartu Ülikooli professor Aveliina Helm. Majandusteadlane Kaspar Oja on pikalt töötanud ökonomistina Eesti Pangas ning on ka president Alar Karise majandusnõunik.  Oja sõnul on oluline, et kliimaseadusega saaksid […]

    Jätka lugemist


  • Kliimanõukogu alustab tööd Tõnis Arjuse juhtimisel

    Täna alustas tööd teadlastest ja valdkondlikest ekspertidest koosnev Kliimanõukogu, kes asub kliimaseaduse ettevalmistamistel nõustama valitsust, riigikogu, ministeeriume ja huvirühmi. Kliimanõukogu juhiks valiti tänasel avakoosolekul liikmete ettepanekul Tartu linnaarhitekt ning ruumiloome osakonna juht Tõnis Arjus. “Kliimanõukogu koondab asjatundjaid, kes teadmiste, tausta ja kogemusega aitavad Eestil vastata küsimusele, kuidas väiksem keskkonnajalajälg saab meie konkurentsieeliseks,” lausus avakohtumisel kliimaminister Kristen […]

    Jätka lugemist