Täna alustas tööd teadlastest ja valdkondlikest ekspertidest koosnev Kliimanõukogu, kes asub kliimaseaduse ettevalmistamistel nõustama valitsust, riigikogu, ministeeriume ja huvirühmi. Kliimanõukogu juhiks valiti tänasel avakoosolekul liikmete ettepanekul Tartu linnaarhitekt ning ruumiloome osakonna juht Tõnis Arjus.
“Kliimanõukogu koondab asjatundjaid, kes teadmiste, tausta ja kogemusega aitavad Eestil vastata küsimusele, kuidas väiksem keskkonnajalajälg saab meie konkurentsieeliseks,” lausus avakohtumisel kliimaminister Kristen Michal. “Hea kliimaseaduse sünniks on vaja ausat ja avatud debatti, tarku küsimusi ja nutikaid vastuseid ning järjekindlust siis see kõik ka ellu viia. Tänan kõiki, kes aja ja vaimutööga kaasa löövad!“ ütles Michal.
Kliimaseadus puudutab ja hõlmab otseselt väga paljusid valdkondi nagu energeetika, transport, majandus, elurikkus, ringmajandus. Põhifookustest ning suurima mõjuga valdkondadest lähtuvalt on valitud ka kliimanõukogu koosseis.
Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets rõhutas Kliimanõukogu olulisust kogu rohereformi elluviimisel.
„Oleme kutsunud Kliimanõukogus osalema väga kõrge kompetentsidega Eesti eksperdid. Me ei oota nendelt inimestelt vaid suletud uste taga taustaarutelu, vaid nii valitsusele, riigikogule kui ka vajadusel teistele soovijatele nõu andmist, suuniste jagamist ning julgeid ettepanekuid, kuidas jõuda toimiva ja mõjusa kliimaseaduseni,“ märkis kantsler.
Nõukokku kuuluvad Timo Palo, Aveliina Helm, Kerli Kant-Hvass, Gunnar Okk, Marek Rannala, Tõnis Arjus, Ants-Hannes Viira, Veiko Uri, Sten Tamkivi, Rainer Sternfeld, Erik Puura, Grete Arro, Jaak Vilo, Kai Realo, Väino Kaldoja, Maia-Liisa Anton ja Kaspar Oja.
Esimesel Kliimanõukogu kogunemisel valisid liikmed nõukogule juhi, kes hakkab edasist tööd koordineerima olles ka vahelüli liikmete ja ministeeriumi, valitsuse, huvirühmade vahel. Selge toetuse sai Tõnis Arjus, kes on olnud viimased 11 aastat Tartu linnaarhitekt ning jätkusuutliku ja kaasaegse ruumiloome eestvedaja. Samuti on Arjus olnud aktiivne liige Riigikantselei juures tegutsenud ekspertrühmas. Asejuhiks valiti TÜ taastamisökoloogia professor, ministri teadusnõunik Aveliina Helm.
Äsja valitud Kliimanõukogu juht Tõnis Arjus rõhutas nõukogul lasuvat suurt vastutust arvestades rohereformi elluviimise ajakriitilisust ning suuri ootusi kliimaseaduse mõjule.
„Kliimaseaduseta ei ole Eestil võimalik tempokalt ning kaalutult jätkusuutlikuma elukorralduse ja majanduse poole liikuda. Tajume nõukogule pandud ülesande suurust ja olulisust ning püüame olla selles protsessis aktiivseks nõuandjaks. Samas on oluline rõhutada, et seaduse väljatöötamine sisaldab paljusid erinevaid koostöövorme, et kõigi inimeste, ekspertide ja teadlaste hääl oleks kuuldud,“ lausus Arjus, tänades usalduse eest Kliimanõukogu juhiks valimisel.
Tänasel esimesel koosolekul tutvustati lisaks nõukogu liikmetele kliimaseaduse väljatöötamise ettevalmistusi, nõukoja rolli ning lepiti kokku edasine töökorraldus. Järgmine Kliimanõukogu kogunemine toimub oktoobris, millega samaaegselt saab alguse ka seaduse eelnõu koostamine.
Kliimaministeerium alustas kliimaseaduse väljatöötamise ettevalmistusi selle aasta juulist. Eesmärk on eelnõu koostamise ettepaneku esimene avalik konsultatsioon viia läbi selle aasta sügisel ning saada seadus küpseks järgmise aasta suve alguseks. Kliimaseaduse väljatöötamise avaüritus toimub septembri teises pooles.