Maaelu Teadmuskeskuse põllumajandusuuringute osakonna juhataja Ants-Hannes Viira aitab Kliimanõukogus mõista ja mõtestada, kuidas põllumajandus ja toidutootmine kliimaeesmärkide saavutamisega toime tuleb. Milliste väljakutsetega seisab sektor silmitsi ning kuidas neid lahendada, selgitab Viira lähemalt. Kliimapoliitika põllumajanduses Igale majandussektorile selge sihi ja vahe-eesmärkide andmine kliimaneutraalsuse suunas liikumiseks on üks kliimaseaduse eesmärke. Kliimapoliitika on seadnud eesmärgi, et põllumajandus üheskoos […]

Jätka lugemist →

Kliimaseaduse loomist nõustav ekspertkogu, kliimanõukogu sai ülevaate Taltechi teadlaste koostatud süsinikueelarve uuringu esialgsest versioonist, arutas tööstuse ja energeetika töörühmade sisendi üle ning soovitas mitte rakendada rangemat kliimaseaduse eesmärki. Kliimanõukogule tutvustatud süsinikueelarve uuring näitas, et Eesti lähema kümne aasta kliimaeesmärgid peaksid olema seni plaanitust ambitsioonikamad selleks, et anda omapoolne õiglane panus ülemaailmsesse eesmärki hoida kliimasoojenemine alla […]

Jätka lugemist →

Arhitekt ja kestliku elukeskkonna ekspert Tõnis Arjus seisab Kliimanõukogus selle eest, et maakasutuse ja laiemalt ruumiplaneerimise küsimustega oleks kliimaseaduse väljatöötamisel igati arvestatud. Millised on aga valdkonna kriitilisemad mured ja mida head toob tulevik, kirjeldab Arjus lähemalt. Mis on meie (linna)pildis valesti? Kui rääkida elukeskkonnast, siis peame mõistma, et see keskkond, mis on hea kliimale, on […]

Jätka lugemist →

Haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro aitab Kliimanõukogu liikmena mõtestada seda, mismoodi inimesed mõistavad kliimamuutusi ja milline on nende valmisolek ühiskondlikeks muutusteks. Kuidas aga inimestele neid tõdesid ja teadmisi edasi viia, selgitab Arro lähemalt. Eestis on jätkuvalt palju neid inimesi, kelle käitumise põhjal jääb mulje, nagu nad arvaksid, et kliima kütmine on neile kasulik. Teadlased, haridusasutused […]

Jätka lugemist →