Kliimaseaduse loomist nõustav ekspertkogu, kliimanõukogu sai ülevaate Taltechi teadlaste koostatud süsinikueelarve uuringu esialgsest versioonist, arutas tööstuse ja energeetika töörühmade sisendi üle ning soovitas mitte rakendada rangemat kliimaseaduse eesmärki.

Kliimanõukogule tutvustatud süsinikueelarve uuring näitas, et Eesti lähema kümne aasta kliimaeesmärgid peaksid olema seni plaanitust ambitsioonikamad selleks, et anda omapoolne õiglane panus ülemaailmsesse eesmärki hoida kliimasoojenemine alla 1,5 kraadi. 

Kliimaseadusesse plaanitavad eesmärgid on sellest mõõdukamad, põhinedes Euroopa Liidus kokkulepitule ning ka kliimanõukogu soovitas kliimaseaduse eesmärgiga jääda samale tasemele. Ka süsinikujalajälje vähendamise meetmeid töötatakse praegu välja seniste eesmärkide põhjal. „Teistest Euroopa riikidest rangemate eesmärkide seadmine paneks meie ettevõtted eksporditurgudel kehvemasse seisu,“ ütles kliimanõukogu esimees Kaspar Oja.

Kliimanõukogu aseesimees Aveliina Helm tõi lisaks välja, et kuigi seaduse eesmärgid saavad leebemad, on ettevõtjatel kindlasti rohkelt võimalusi ka ise ambitsiooni lisada. „Kiirelt muutuvas maailmas teistest väiksem keskkonnajälg ja kliimasõbralikum tootmine võib mitmetele majandussektoritele olla just selleks arengumootoriks, mida väga vaja“, lisas ta.

Energeetikasektori osas arutati, kas sellele sektorile tuleks seada heite vähendamise eesmärk, nagu on plaanis teiste harude puhul. Kliimanõukogu toetas energiasektorile eesmärkide seadmist. Milline saab olema energeetika ja tööstussektori kasvuhoonegaaside heite eesmärk, selgub edaspidistes aruteludes.

„Taastuvelektri tootmise tõus peaks märkimisväärselt vähendama süsiniku heidet energiatootmises. Sellega tasub arvestada ka eesmärke seades. Nii saaks leevendada eesmärke teistele harudele ja see pakuks omakorda paremaid võimalusi näiteks uute tööstusettevõtete rajamiseks“, selgitas Oja.

Lisaks andis kliimanõukogu soovituse mõelda paremini läbi tööstuse jäätmete kasutusele võtmise süsteem ja sealsed soodustused, motiveerimaks ettevõtjaid leidma paremaid lahendusi kõrvalsaadustele. Nõukogu liige Kai Realo tõi näite Rootsist, kus tööstuse tuhast toodetakse soola. Selle lahenduseni jõuti, sest soola tootmine on odavam kui jäätmete ladustamine. Ebakindlamaks muutunud rahvusvahelised tarneahelad on pannud paljud ettevõtjad otsima välismaisele toorele alternatiive ja jäätmete ümbertöötlemine on selleks üks võimalus. 

Kliimanõukogu on teadlastest ja valdkondlikest ekspertidest koosnev nõuandev kogu, kes nõustavad kliimaseaduse ettevalmistamisel valitsust, riigikogu, ministeeriume ja huvirühmi. Nõukogu on sõltumatu oma tegevuses ja seisukohtade kujundamises. Kliimanõukogu jääb aktiivseks ka pärast kliimaseaduse jõustamist, et seirata eesmärkide täitmist ja anda jooksvalt soovitusi valitsusele.